Bikes vs Cars

2015. aasta F. Gertteni dokumentaalfilm "Bikes vs Cars" räägib loo Sao Paolo ja Los Angelese rattaaktivistidest, kes võitlevad rattateede ehitamise eest. Võrdluseks näidatakse Kopenhaageni linnamudelit, kus ratturid moodustavad 40% igapäevastest liiklejatest. Film uurib rattaaktivistide heitlusi autokesksetes ühiskondades ja revolutsioonilisi muutusi, mis võivad aset leida juhul, kui linnad liiguksid järjest rohkem eemale autokesksetest mudelitest.

Anna rohelist(vene)

Filmis on luubi all Ameerika jõukad aedlinnakud. Rohelised murulapid maja ees on ameeriklase ideaalkodu lahutamatuks osaks. Samas joovad hiiglaslikus koguses järjest vähenevat magevett, hirmsad putukamürgid on kahjulikud ka inimestele endile ning uued murutraktorid seisavad enamasti jõude. Samal ajal kui naabrivalvajad käivad armutult sentimeetriga ümberkaudsete muru ja ökoloogid kuivanud jõesängi mõõtmas, arutleb film hea huumoriga selle üle, mis on vahet kastmisel ja vee maha valamisel. Mis teie arvate?

Bristoli Rattaprojekt(vene)

Bristoli Rattaprojekt on tegijate sõnutsi film ratastest, ringlusest ja pagulusest. Lühikese, 18 minutise filmi kohta on see tõesti mitmekihiline teos. Dahiri Somaaliast ja Aziz Afganistanist jutustavad oma lood, mis sundisid neid kodumaalt põgenema ja tõid Inglismaale Bristolisse. Rahvusvahelise kaitse taotleja olukord on aga emotsionaalselt, sotsiaalselt kui materiaalselt väga keeruline. Millise suure muutuse nende ellu toob jalgratas, mida ei pea avastama, vaid veidi remontoma! Lisaks rohkele infole, emotsioonidele, on see ka inspireeriv film sellest, kui suur võib olla üks väike abi.

Afganistan otsib superstaari(vene)

Teleshow „Afganistan otsib superstaari“ pole kohalike jaoks lihtsalt saade, vaid nende oma laulev revolutsioon, mille finaali vaatas 11 miljonit inimest ehk iga kolmas riigi elanik. Talibani aastaid, mil muusika oli keelatud, mäletatakse veel selgelt ja popmuusika on noorte vabaduseiha sümbol number üks. Saade annab võimaluse igaühele: mehed ja naised, erinevad hõimud ja rahvused, kõik on oodatud. Lõpuks ometi on ka naistel lava, kus särada. SMS-hääletus, kus meestel ja naistel on võrdne hääletusvõimalus, on paljude jaoks esimene kokkupuude demokraatiaga.

Cowspiracy

Maailma suurimad keskkonnaorganisatsioonid eiravad kõige olulisemat hävitavat jõudu, millega Maa tänapäeval silmitsi seisab. Tule kaasa šokeerivale, ent humoorikale edasipüüdliku keskkonnaaktivisti
teekonnale, kus ta otsib õiget teed jätkusuutlikkuse poole ja tõelist lahendust tänapäeva kõige pakilisemale keskkonnaprobleemile.

Yes Men’i ülestõus

Kakskümmend aastat on kurikuulsad keskkonnaaktivistid (Yes Men) meediat õnge tõmmanud, et paljastada suurkorporatsioonide kahjulikke tegevusi keskkonna vastu. Nüüd tuleb keskikka jõudvatel aktivistidel võidelda ühe kaasaja suurima probleemiga- kliimamuutusega. Kuid kas nad jõuavad enne jäämägede sulamist endas piisavalt jõudu ja motivatsiooni leida?

Päike on hea laps

Filmi peategelane on füüsikaõpetaja Mart Kuurme, kes 2013. aastal siirdus Aafrikasse, Põhja-Ghanasse, Kongo külla õpetama kohalikke lapsi. Mart teeb selleks hoolega ettevalmistusi: hilisõhtused tähistaeva vaatlused, füüsikatunnid kohalikus keskkoolis. Taustal kohalike inmeste elu, mida tihti saadab tants.

Tashi Delek

Tashi on 17-aastane Tiibeti poiss. Ta mängib jalgpalli, kuulab popmuusikat, ent on samas ka Tiibeti Sakya budistliku koolkonna munk. Tashit ootab ees elu tähtsaim otsus: kas pühendada oma elu mungana budismi või lahkuda kloostrist tavaellu? Näeme Tashi silmade kaudu Tiibeti kultuuri olevikku, minevikku ja tulevikku. Millise otsuse Tashi langetab?

Magusad unistused

Film räägib Rwanda naistrummarite bändist, keda ühendab armastus muusika vastu. Ühiselt otsustatakse täide viia veel üks magus unistus ja avada Rwanda esimene jäätisekiosk. Lisaks jäätise valmistamisele tuleb õppida äritarkusi ja langetada raskeid otsuseid. Kui palju on vaesed naised nõus ettevõtmisse investeerima? Keda valida kuupalgaga jäätisemüüjateks?

Moest väljas

Me elame globaalse tarbimise ajastul kus tarbimistempo üha kiireneb. Ei ole saladus, et moetööstus on selle tarbimisralli esirinnas. Tuhanded vabrikud kolmandas maailmas ei tooda mitte ainult rõivaid erinevatele suurfirmadele, vaid ka tonnide viisi mürgiseid jäätmeid. Moedisainer Reet Ausil on ambitsioonikas plaan muuta maailma. Ausile näib, et ainus viis kahjuliku moetööstusega võitlemiseks on süsteemi muutmine seestpoolt.

Lehed

Telli voog Filmikogu RSS vood