Ingando - kui vaenlased naasevad

Pärast 1994. aasta Rwanda genotsiidi põgenes umbes 1,5 miljonit genotsiidiga seotud hutut naaberriiki Kongo DV-i. Pärast 12 aastast eksiilis elamist naaseb üha enam hutusid koju. Enne, kui neid lubatakse Rwandasse tagasi, peavad nad läbi käima transiit-laagrist, Ingandost, kus neid demobiliseeritakse, haritakse ja valmistatakse ette naasmaks tsiviilellu. Film jälgib endiste sõdurite elu Ingandos ja kajastab nende mõtteid ja lootusi positiivsest naasmisest Rwandasse.

Bullshit

Dokumentaalfilmis on jälgitud Vandana Shivat (tuntud ka kui globaliseerumise vastane kuninganna) kahe aasta jooksul nii tema mahetalus Himaalaja jalamil kui võimukoridorides üle maailma. Näeme teda võitemas oma suurimate vastastega, milleks on geneetiliselt muundatud organismide suurtootja Monsanto, Coca-Cola ja Maailma kaubandusorganisatsioon. Tutvume Monsanto tegevusega firma juhtide abil ning kohtume ka Vandana Shiva suure kriitiku, neoliberalisti Barun Mitraga.

In the Wake of War

Üle kümne aasta kestnud kodusõja järel ootavad Burundi elanikud kestvat rahu. 1990 aastate algul alanud kodusõjas hukkus üle 300 000 inimese ja pidevalt kardeti naaberriigis Rwandas toimunud genotsiidi kordumist. Film jälgib kolme inimest, kes üritavad oma elusid taas üles ehitada. Läbi nende lugude uurib film üldisemaid väljakutseid, millega riik silmitsi seisab ja rahvusvahelise arengu rolli konfliktiennetuses. See on film sõjast, rahust ja vaesusest Burundis.

Bristoli rattaprojekt

Bristoli Rattaprojekt on tegijate sõnutsi film ratastest, ringlusest ja pagulusest. Lühikese, 18 minutise filmi kohta on see tõesti mitmekihiline teos. Dahiri Somaaliast ja Aziz Afganistanist jutustavad oma lood, mis sundisid neid kodumaalt põgenema ja tõid Inglismaale Bristolisse. Rahvusvahelise kaitse taotleja olukord on aga emotsionaalselt, sotsiaalselt kui materiaalselt väga keeruline. Millise suure muutuse nende ellu toob jalgratas, mida ei pea avastama, vaid veidi remontoma! Lisaks rohkele infole, emotsioonidele, on see ka inspireeriv film sellest, kui suur võib olla üks väike abi.

Mina, mu mustlaspere ja Woody Allen

Laura on mustlastüdruk või siis roma. Tema ja ta pere elab Itaalias, kuid kodakondsus on neil hoopis bosnia oma. Erinevalt teistest 19-aastastest romatüdrukutest, ei ole tema elu põhiküsimuseks see, kellega abielluda. Pigem mõjuvad pidevad kosilased ja pere surve talle rusuvalt. Tema elu unistuseks on saada filmirežissööriks ning tema esimene armastus on Woody Allen. Kuid mustlaste elu pole üldse kui seebiseriaal või ooper, sest nagu ajaloos nii ka praguses Euroopas pole nad kusagil tahetud. Stereotüübid, narrimine ja eelarvamused on nende igapäevaks ja seda Laura oma kaameraga filmibki.

Iga hea abielu algab pisaratega

Ida-Londoni moslemi neiu Shahanara vahetab oma roosad liibukad sari vastu, et kohtuda lennujaamas oma abikaasaga. Nad on varem kohtunud vaid korra – Shahanara Bangladeshi perekonna korraldatud pulmas. Tüdruk nõustus pulmadega vaid seetõttu, et püüab parandada lahkhelisid oma isaga, kes tüdruku tema läänelike kommete tõttu perekonnast välja heitis. Samal ajal valmistatakse Shahanara pühendunud moslemist õde Hashnarat ette tema korraldatud pulmadeks, milleks ta end 19-aastaselt veel sugugi valmis olevat ei tunne.

Koht tähtede seas

„Koht tähtede seas“ on režissöör Leonhard Retel Helmrichi filmitriloogia kolmas osa. Läbi Jakartas elava Shamsuddini perekonna kajastab autor suuri muutusi, väljakutsed ja vastuolusid, õnne ja õnnetust, millega kaasaegne Indoneesia silmitsi seisab. Film keerleb ümber vanaema Rumidjahi, tubli eaka naise, kes miljonite teistega on parema elu otsingul maalt linna kolinud. Rumidjahi peamiseks sooviks on anda oma lapselaps Tarlile hea haridus. Tari esindab aga juba hoopis teistsugust Indoneesiat ja generatsiooni ning võitjatest-kaotajatest on tal oma nägemus.

Green

Et emase orangutani ja ka filmi nimi on Green (inglise k. roheline) on igati tähenduslik. Sest Greeni elukeskkond ei ole enam roheline rikkalik vihmamets, vaid hoopis betoonpõrand. Läbi selle nurka inimahvi saatuse ja silmade näme karmi reaalsust: Indoneesia vihmametsades toimub röörvaie, et toota globaalse turu jaoks palmiõli. See sõnatu film on ülimalt emotsionaalne ning kõnekas näide meie tarbmisharjumuste pöördumatust ja laastavast mõjust.

Brigaad

Filmi tegevus toimub Lääne-Siberi Arktikas, tuulises tundras Jamali poolsaarel. Kaamera jälgib ühe neenetsi rändkarjakasvatajate grupi – Jar-Sale sovhoosi 7. brigaadi – igapäevaelu põhjapõtrade poegimisperioodil. See on brigaadi karjuste jaoks kiire ja töine aeg, sageli sõltub just neist äsjasündinud vasikate ellujäämine. Esile tulevad ka neenetsite traditsioonilist eluviisi ähvardavad ohud. Filmile annavad rütmi brigaadi pidev rändamine ühelt karjamaalt teisele.

Edie ja Thea: üks väga pikk kihlus

Nagu nimigi viitab, on dokumentaal ”Edie ja Thea: üks väga pikk kihlus“ reis läbi elu. Lisaks samasooliste õigusele abielluda, kostavad peategelased Edie ja Thea veel väga erinevatel teemadel. Need kaks, pea 80-aastast prouat, on täis elurõõmust kantud elufilosoofiat ning võitlusvaimu. Oma ühise eluga paralleelselt meenutavad Edie ja Thea Ameerika eluolu kuldsetel kuuekümnendatel ja hullumeelsetel seitsmekümnendatel, räägivad avameelselt oma lesbisuhtest, vanadusest, haigusest, julgusest, kodanikuaktiivsusest, perekonnast ja iseendast, vürtsitades kõike eluterve huumoriga.

Lehed

Telli voog Filmikogu RSS vood