Hüena väljak

Kas olete näinud noort inimest, kes ei ole päevagi koolis käinud? Elisa Joseph, 23-aastane noor naine Tansaaniast räägib selles filmis oma loo. Pärast kupeldamist, vägistamist ja vanglat peab 16-aastane tüdruk Elisa otsustama, mida oma eluga edasi teha.

Lisainfot:
http://www.tzaffairs.org/2008/09/hyena-square/
http://www.nieman.harvard.edu/reports/article/102454/The-Uninvited-Snaps...

Lootust testides

Apartheidi režiimi lõppemisest on möödunud enam kui kümme aastat ning keskkooli on lõpetamas esimene lend mustanahalisi lapsi, kes alustasid oma kooliteed 1994. aastal kui Nelson Mandelast sai LAVi president. „Testing Hope“ jälgib nelja abituriendi ettevalmistusi lõpueksamiteks, mille tulemused määravad nende väljavaated kõrgema hariduse omandamiseks ja töö leidmiseks. Milline tulevik ootab ees neid noori, kes eksamid edukalt läbivad ja neid, kellel nii hästi ei lähe? Kuidas saavutada oma eesmärgid olukorras, kus väljavaated on piiratud ja elu seab takistusi?

854

854 miljonit on nende inimeste arv , kes aastal 2008 läksid iga päev magama ja ärkasid tühja kõhuga. Aasta jooksul neist 5 mijonit suri. Erinevaid kõneisikuid kaasav film tutvustab näljahäda tagamaid Mali ja Nigeri näitel ja rahvusvaheliste organisatsioonide püüdlusi sele haigusega võidelda.

Vaata lisainfot:
http://www.documental854.com/854-documentary.html
http://www.actionagainsthunger.org/

Hing on sees

Saatuse ees oleme ebavõrdsed. Mitte kõigile pole antud sündida siia ilma terve ja tugevana. Me pole võrdsed oma vaimses ega kehalises olemises. Küll aga ehk hingelises? Käesoleva filmi üheks eesmärgiks oli uurida, kuidas saab hing hakkama keskmisest nõrgema vaimuga kehas. Kristiina, Triinu, Leena, Aivar, Kristo ja Slava on noored vanuses 20-25. Nad on kasvanud lastekodulastena ning elanud lähestikku terve senise elu. Käesolev film sündis läbi teatri ja psühhodraama. Playback teatri lavastaja Aivar Simmermann mängis 2004. a kevadtalvel noortega läbi hetki nende elust ja unistustest.

Lillede saar

„See film ei ole fiktsioon. Lillede Saar eksisteerib päriselt. Jumalat ei ole olemas.“ Brasiilia filmilooja Furtado irooniline saaga jutustab tomati elukäigust ühe nisei (Jaapani päritolu brasiillane) aiast kaubamajja ja sealt edasi tarbija kööki ning lõpuks prügimäele nimega Lillede Saar. Film kirjeldab inimloomust, toitumisahelat ja tarbimiskultuuri tänapäeva kapitalistlikus ühiskonnas, rõhutades inimeste heaolu ja inimväärikuse sõltuvust materiaalsetest väärtustest (eelkõige rahast).

Libeeria raudsed leedid

14 aastat kestnud kodusõjast räsitud Libeeria on valmis muutusteks. 16. jaanuaril 2006 vannutati presidendiametisse Ellen Johnson-Sirleaf, esimene naissoost riigipea Aafrikas. Pärast valimisi määras ta teisi silmapaistvaid naisi juhtivatele ametikohtadele, sealhulgas politseiülemaks ja ministriteks. Kas suudab Libeeria esimene naissoost president, kelle selja taga seisavad teised tugevad naised, tuua demokraatiat ja rahu sedavõrd laastatud maale? See film käsitleb üsna keerukaid teemasid, seega oleks hea varuda selle käsitlemiseks vähemalt kaks tundi.

Lakshmi ja mina

Nishtha Jain on loonud emotsionaalse portree 21-aastasest hindu neiust Lakshmi’st. Mumbais on tüüpiline, et Lakshmi-taolised noored naised töötavad koduabilistena 10 tundi päevas ja 7 päeva nädalas. Filmi autor on üks Lakshmi tööandjatest. Ta jälgib neiut hommikust õhtuni poolteise aasta jooksul. Kahe noore naise vahel tekib huvitav emotsionaalne side ning film muutub topeltportreeks, kus autori enda isiksusel on peakangelasega võrdne roll.

Hard Rain

Fotograaf Edwards on kõnekate fotodega illustreerinud Bob Dylani prohvetliku laulu Hard Rain (Tugev Vihm) ja tema ühiskonnakriitilise manifesti. Kriitiline, kuid poeetiline nägemus meie planeedi ja inimeste olukorrast ning omavahelistest suhetest.

Lahutus Iraani moodi

Filmi tegevus toimub Teherani keskuses asuvas perekonnaõiguse kohtus. Peategelasteks on kolm naist, kellest igaühel on esitada oma lugu. Jamileh soovib karistada oma meest peksmise eest, 16-aastane Ziba tahab saada lahutust oma 38-aastaselt abikaasalt ja Maryam võitleb oma tütarde hooldusõiguse eest. Selle asemel, et näidata Iraani sõja, pantvangide ja fatwade riigina, keskendub film tavalistele naistele, kes püüavad kohtu abiga oma elusid uueks muuta

Kuningas üheks päevaks

Film räägib Meremäe valla arendusnõuniku Mihkli talu peremehe Hõrna Aare ettevõtmistest Seto ülemsootskana. Filmitud Seto kuningriigi päevadel, paasapühal (Obinitsas populaarne Issanda muutmise püha augustis), talsipühade (jõulud) ja lihavõtte aegu Obinitsas, Antkruvas, Värskas, Võrus, Luhamaal ja Setomaa külades august 2000 – Oktoober 2001.

Lehed

Telli voog Filmikogu RSS vood