Keskkond

Kõrbestumine

Paljud arvavad, et kõrbestumine on protsess, mille käigus muutub maa-ala kõrbeks liivaluidete liikumise tõttu. Tegelikult see nii ei ole.
Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks kliimamuutuste ja inimtegevuste tõttu.

Tegemist ei ole looduslike protsessiga, vaid otseselt inimtegevuse tagajärjena. Tänaseks ähvardab kolmandiku maapinnast kõrbestumine.

Lisainfo - http://www.goodplanet.org/en/video/desertification/

Juurdumine: Wangari Maathai visioon

Nobeli rahupreemia laureaadi, keenialanna Wangari Maathai lihtne puudeistutamise idee kasvas üleriigiliseks liikumiseks, mis lisaks keskkonnale kaitses inimõigusi ja demokraatlikke väärtusi Keenias. See on inspireeriv lugu sellest, kui oluline on julgus seista õigluse ja parema maailma eest.
Film ja sellega ühel plaadil olevad videoklipid räägivad ka kolonialismist, Mau Mau võitlejatest, Nobeli preemiast ja on ühtlasi suureks inspiratsiooniks nii suurtele kui väikestele!

Elektripirni vandenõu

Mõned asjad maailmas on nii uskumatud, et lihtsam on neid mitte uskuda! Kui vanasti võis osta külmkapi, kohvimasina või televiisori kogu eluks, siis tänapäeval tehtud asjad ongi mõeldud kestma vaid lühikest aega. Selle sümboliks, ent mitte ainsaks, on vanamoodne lambipirn, mille õrn hõõgniit kuumusega puruneb. Selgub, et tegu on tootjate vandenõuga tarbijate vastu? Kõik selleks, et maailm rohkem tarbiks!
 

Saastekvootide lugu

Mis peitub termini "saastekvootidega kauplemine" taga? Kas selline kvootidega äritsemine on tee jätkusuutlikuma tuleviku poole või hoopis seesama reha, mille otsa maailmamajandus on juba vähemalt korra astunud? Kas kliimamuutust on võimalik kapitalistliku maailmavaate tööriistu kasutades peatada? Annie Leonard jutustab selle kõik lahti - värvikalt ja piltidega.

Muutuste lugu

Kuidas põhjustada muutust? Kuidas teha maailma üheskoos paremaks paigaks? Annie Leonardi tekstil põhinev animeeritud jutustus suurtest ühiskondlikest muutustest ning julgetest inimestest, kelle abiga need toimusid. Mõnus ja entusiastlik film, mis kutsub üles maailma parandama.

Asjade lugu

Kas sa pole kunagi mõelnud sellele, et kust tulevad kõik need asjad, mida me ostame ja kuhu nad lähevad, kui me oleme nad ära visanud? Annie Leonardi tekstil põhinev animeeritud jutustus räägib sellest, kuidas meie tarbimisharjumused mõjutavad maailma, kus elame ning vastupidi. Räägitakse kõigest alates maavarade ammutamisest kuni toksiliste ühenditeni meie tarbeesemetes. Lõbus ja hariv film,mis sobib vaatamiseks nii nõudlikumale vaatajale kui ka sissejuhatuseks tarbimistemaatikasse.

Tasakaalust väljas

Tundub, et kliimasoojenemise teooriale on palju kriitikuid. Asja uurides aga selgub, et tihti on skeptikud korporatsioonide poolt kinni makstud kõneisikud ja nii näeme selles põhjalikus dokumentaalfilmis, kuidas tõde ja fakte raha eest väänatakse. Filmis on luubi all „maailma suurim firma“ naftagigant Exxon Moblie´i lobby. Samas saavad sõna teadlased, kes kliimasoojenemist teaduslikult seletada püüavad. Film ei tee ega langeta otsuseid, vaid lubab vaatajal mõlemad pooled ära kuulata ja ka ise mõelda. Rohekelt kasulikku informatsiooni.

Terveilm - kõrbestumine

Film räägib kõrbestumisest ja selle mõjust inimestele. Välja on toodud nii kõrbestumise põhjused kui ka mõjud kohalikele elanikele. Film on üles võetud Malis, mis asub Lääne-Aafrikas ja on viimastel aastatel rängalt kõrbestumise mõjude all kannatanud – hävivad nii inimeste elukohad kui ka nende põllud ning ajaloolist väärtust omavad asulad. Lisaks tuuakse näiteid erinevatest lahendustest, mida probleemi lahendamiseks on ette võetud ning rõhutatakse globaalse koostöö vajalikkust kõrbestumise tõkestamiseks.

Surmapõllud: Võitlus tööstusliku loomakasvatuse isu rahuldamiseks

Antud film räägib sojakasvatustest Lõuna-Aafrikas ning sellest, kuidas on need kahjustavalt mõjunud kohalikule arengule. Suured firmad ostavad kohalikelt väiketalunikelt kokku maad ning samuti hävitavad metsa, et saaks üha rohkem kasvatada sojat, mida hiljem Euroopasse loomasöödaks importida. Soja kasvatamisel kastuatakse väga palju erinevaid pestitsiide, mis sattuvad ka põhjavette ning reostavad pinnast. Nii on häiritud kohalike elu, kes on sunnitud kolima linnadesse. Samuti on vähenenud ka kohalike võimalused ise endale toitu kasvatada.

Raport: Roheline Eesti

Film esitab küsimuse: Kas Eesti iseseisvus on ohus, kui põlevkivi saab otsa? Ometi on meil ju tuul, päike, pilliroog ja vähese toiteväärtusega hein. Erinevaid taastuvenergia vorme on küllalt palju, et kataks ära kogu riigi energiavajaduse. Kui oleme energeetiliselt sõltumatud, kas saame ka majanduslikult sõltumatuks? Tänaseni tuleb Eestisse pool igast energiasekundist Venemaalt. Eesti võiks olla innovaatiline eestvedaja energiamaailmas, kasutades sobivaid ja kättesaadavaid energiaallikaid, suurendades riigi sõltumatust.

Lehed

Telli voog RSS - Keskkond