Arengukoostöö ja aastatuhande arengueesmärgid

Inimareng

Niger ja Norra maailma inimarengu indeksi kohaselt maailma kõige madalama ja kõrgema arenguga riigid. Filmis räägivad riikide elanikud sellest, mida nad oma elust arvavad, kuidas mõjutab nende elu hariduse, meditsiiniabi, söögi-joogi, jne kättesaadavus. Lisaks ametlikele ÜRO inimarengu näitajatele tuleb jutuks ka asjad, mida on raske mõõta: usk, lootus, armastus. Saab ka mõnusalt nalja.

Terveilm - aastatuhande arengueesmärgid

Dokumentaalfilm räägib arengukoostööst ja ÜRO aastatuhande eesmärkidest ning nende teemadega seonduvatest probleemidest. Juttu on nii sellest, mida arengukoostöö maailmas ja Eestis endast kujutab, kui ka sellest, millised on peamised murekohad. See film sobib hästi arengupoliitika õpetamiseks, sest annab kontekstuaalse ülevaatliku pildi peamistest probleemidest, lubades hiljem juhtida arutelu mõnele kitsamale teemale nagu vaesus või võrdõiguslikkus.

Terveilm - algharidus kõigile

Pol Poti punakhmeeride verine eksperiment 1975-79 hävitas praktiliselt kogu Kambodzha intelligentsi. Tapatalgutest pääsenud inimesed küüditati maale, kus nende ainus eesmärk oli teha põllutöid. 30 aastat hiljem võitleb Kambodzha selle nimel, et kasvatada uus põlvkond, kes suudaks riigi vaesusest välja tuua. Vaja on rahvuslikku intelligentsi. Vaesus aga on nõiaring, mis ei lase oma haardest nii lihtsalt lahti.

Terveilm - kõrbestumine

Film räägib kõrbestumisest ja selle mõjust inimestele. Välja on toodud nii kõrbestumise põhjused kui ka mõjud kohalikele elanikele. Film on üles võetud Malis, mis asub Lääne-Aafrikas ja on viimastel aastatel rängalt kõrbestumise mõjude all kannatanud – hävivad nii inimeste elukohad kui ka nende põllud ning ajaloolist väärtust omavad asulad. Lisaks tuuakse näiteid erinevatest lahendustest, mida probleemi lahendamiseks on ette võetud ning rõhutatakse globaalse koostöö vajalikkust kõrbestumise tõkestamiseks.

Terveilm - võitlus nälja ja vaesusega

Maailmas on ligi miljard inimest, kes ei saa igal päeval kõhtu täis. Kas seda väge on võimalik ära toita või tuleks lasta loodusel oma valik teha? Arenenud eetika keelab homo sapiensil lubada oma liigikaaslasel nälga surra. Mida siis teha? Kalamehele õnge andmisest üksi on vähe, tuleb õpetada selle õngega saaki saama.

Vaesuse lõpp

Vaesus ei ole juhus. See algas sõjaliste vallutuste, orjastamise ning koloniseerimisega, mis olid eelduseks vallutatud maa kasutamiseks ning maavarade ammutamiseks. Samuti ka sundtööjõu kasutamine polnud koloniseerijatele ning vallutajatele võõraks nähtuseks. Tänaseks on globaalne vaesus jõudmas uutele karmidele tasanditele, sest vaesed riigid vaevlavad ebaõiglaselt kõrgete laenude käes. Samuti ka rikaste riikide kaubanduse- ning maksupoliitikad pärsivad vaeste riikide arengut. Teisisõnu elavad rikkad riigid vaeste riikide arvelt.

Valged tuvid

Pärast 30 aastat sõda on Afganistanil probleeme palju. See film jälgib tillukest 5-aastast tüdrukut, kes teenib tänavalt paberit korjates perele elatist ja endale kooliraha. Nii räägitakse lugu lapsepõlvest ja eluraskustest sõjajärgses riigis.

Vee teekond

VABANDUST! HETKEL EI SAA SEDA FILMI TELLIDA!

Water is Life

Film näitab innovatiivseid vee- ja sanitaarsüsteemide projekte Keenias. Saame teada, kui oluline on arengukoostöös kohaliku kogukonna kaasamine projekti elluviimisesse.

Pumwani tudengid I

Thomas ja Stella on klassikaaslased and lõpetavad praegu keskkooli. Nagu noortel igal pool maailmas, on nende elu täis eksameid, sõpru, armastuslugusid ja tulevikuplaane. Aga nad elavad Pumwanis, Nairobi agulis. Esimene osa jälgib Stella ja Thomasi eksamiperioodil ja pärast seda. Järgmises osas ootavad realiseerimist suured plaanid. Filmid rääkivad kasvamisest ja vastutuse võtmisest, aga ka vaesusest. Stella ja Thomas ei ela näljas, aga vaatamata sellele kui kõvasti nad püüavad, võimalused paremaks eluks on väikesed.

Lehed

Telli voog RSS - Arengukoostöö ja aastatuhande arengueesmärgid