Demokraatia ja kodanikeühiskond

Cowspiracy

Maailma suurimad keskkonnaorganisatsioonid eiravad kõige olulisemat hävitavat jõudu, millega Maa tänapäeval silmitsi seisab. Tule kaasa šokeerivale, ent humoorikale edasipüüdliku keskkonnaaktivisti
teekonnale, kus ta otsib õiget teed jätkusuutlikkuse poole ja tõelist lahendust tänapäeva kõige pakilisemale keskkonnaprobleemile.

Yes Men’i ülestõus

Kakskümmend aastat on kurikuulsad keskkonnaaktivistid (Yes Men) meediat õnge tõmmanud, et paljastada suurkorporatsioonide kahjulikke tegevusi keskkonna vastu. Nüüd tuleb keskikka jõudvatel aktivistidel võidelda ühe kaasaja suurima probleemiga- kliimamuutusega. Kuid kas nad jõuavad enne jäämägede sulamist endas piisavalt jõudu ja motivatsiooni leida?

Sulle särki õmblevad käed

Bangladeshis on umbes 4000 tekstiilivabrikut ning 4 miljonit tekstiilivabriku töötajat, 80% neist on naised. Enamik vabrikuid paikneb pealinnas Dhakas.
Austerlase T. Haunschmidi 2013.a. dokumentaalfilm tutvustab noore tekstiilitöötaja Sabina töö- ja elukeskkonda ning näitab, kuidas Dhaka tekstiilitöötajad oma tööga seotud probleeme lahendavad ning milliseid meetodeid nad selleks kasutavad.

Muutuste lugu

Kuidas põhjustada muutust? Kuidas teha maailma üheskoos paremaks paigaks? Annie Leonardi tekstil põhinev animeeritud jutustus suurtest ühiskondlikest muutustest ning julgetest inimestest, kelle abiga need toimusid. Mõnus ja entusiastlik film, mis kutsub üles maailma parandama.

Minu linnaosa

Mohammed El Kurd on Palestiina poiss, kes elab Ida-Jeruusalemmas Sheikh Jarrahi linnaosas. Just siis kui ta saab 11-aastaseks, peab tema pere kodunt välja kolima. Iisraeli otsuse kohaselt kolivad tema linnaossa hoopis iisraellastest asunikud. Läbi isiklike lugude ja ennekõike Mohammedi silmade, näeme konflikti jahtivate skandaalsete uudiste taha, kus erinevad kogukonnad ühist lahendust otsivad. Sobib sissejuhatusega arutamaks Palestiina-Iisraeli konflikti ja selle tagamaid
 

Sul on õigus teada

Film näitab Kibera slummi elu Keenias ning ka selle positiivseid külgi. Positiivne lähenemine väikestele, kuid väga tähtsatele, algatustele suures slummis. Kibera slumm on üks Aafrika suurimatest slummidest, kus ei jää tähelepanuta inimeste rohujuure tasandi algatused ning informatsiooni jõud. Filmis kirjeldatakse kuut sotsiaalset algatust, mida veavad eest väikesed kohalikud organisatsioonid, kes kirjeldatud tegevustega püüavad muuta oma elukoha nägu. Tegemist on Kibera slummi 1-miljonilise kogukonna tagasihoidlike liidritega, kes elavad ning töötavad Kiberas.

Roosad sarid

Kim Longinotto film “Roosad sarid” viib meid tolmusesse, värvidest ja vaesusest ülekoormatud India osariiki Uttar Pradesh, näidates autentset elu Indias ja mis peamine, seda läbi naiste silmade. Filmi peategelaseks on Sampat Pal Devi, sõnakas ja karismaatiline india naine, kes võitleb sealsete naiste õiguste eest, olles Gulabi Gang (Roosa jõuk) nime kandva liikumise liider. Sampat on sõjakas karakter, kes ehk on oma elus rohkem lahinguid kaotanud kui võitnud, kuid sellest hoolimata ei anna ta alla. Filmi keskmes on noored tüdrukud, keda Indias sageli juba 12 aastaselt abielluma sunnitakse.

Revolutsiooni jälgedes

Juan Evo Morales Ayma ülekaalukas valimisvõit ja Boliivia presidendiks saamine tähistas kohalike indiaanlaste võimuletõusu. Ent mida on see demokraatlik samm riigile toonud? Moralese püüd riigistada tähtsamad tööstusharud ja luua uusi töökohti vallandas valgetest maaomanikest vähemuse kontrarevolutsioonilise ülestõusu ning õhutas neid etnilist autonoomiat nõudma. Valge vähemus takistas presidendi reforme, mis omakorda pahandas neid, kelle hääled olid Moralese võimule aidanud. Rahvuste vaheliste pingete nõiaring ähvardab riigi ja rahva demokraatialootused purustada.

Verised karikatuurid

Kas jumal on demokraat? Niisuguse küsimusega algab tuntud Taani teleajakirjaniku Karsten Kjäri dokumentaalfilm. Film avab 2005. aastal Taani ajalehes avaldatud prohvet Muhamedi kujutavate pilapiltide vallandatud veriste, üle 150 inimelu nõudnud islamiusuliste meeleavalduste tagamaid. Otsides usuviha tegelikke juuri ja mõju demokraatlikule väljendusvabadusele, viib autor vaataja Liibanoni, Iraani, Süüriasse, Qatari, Prantsusmaale, Türki ja Taani ning vestleb "karikatuurikriisis" võtmerolle etendanud isikutega.

Palveta kurjus tagasi põrgusse

Film räägib vapratest Libeeria naistest, kes astusid vastu riiki juhtinud diktaatori Charles Taylori režiimile ning kelle visadus ja sihikindel tegevus tõi sõjast räsitud kodumaale kauaoodatud rahu. Libeeria naiste rahuliikumine ei pälvinud omal ajal rahvusvahelises meedias erilist tähelepanu – ilma selle filmita olekski naiste pingutused rahu nimel Libeerias jäänud rahvusvahelisele üldsusele suuresti märkamatuks. Kahe viimase kümnendi jooksul on Libeeriat tabanud kaks laastavat kodusõda - aastatel 1989-1996 ning 1999-2003.

Lehed

Telli voog RSS - Demokraatia ja kodanikeühiskond