Tarbimine

Tõeline väärtus (Tegelik hind)

Andrew Morgani dokumentaalfilm „Tõeline väärtus” (ing. k. „True Cost”) räägib ülemaailmsest tekstiilitööstusest, meie rõivaste õmblejatest ning tekstiilitööstute mõjust keskkonnale ning tööstusharuga seotud inimestele. Riiete hinnad langevad juba aastakümneid, kuid tekstiilitööstuse kahjulikud mõjud aina kasvavad. Film viib meid reisile, kus tutvume nii puuvillakasvatajate, moedisainerite ja keskkonnakaitsjatega ning küsib, kes meie riiete eest tegelikult maksavad.

Järjekord

Septembris 2013 avas Tallinnas uksed esimene Eesti H&Mi kauplus. Juba eelmisel õhtul hakkasid kaupluse ukse taha kogunema noored, kes on kasvanud (defitsiidi) vabas Eestis. Neile on järjekord midagi põnevat ja romantilist. Samal ajal seab Eestimaa teises otsas oma sammud kauplusauto peatusesse Veski Hilda, Palumõisa küla kõige vanem asukas.

Tume šokolaad

Sellest hetkest saati, kui avastati et šokolaaditööstus on seotud laste orjatööga Elevandiluurannikul on šokolaaditööstusel olnud kiired ajad - nad peavad selgitama tarbijatele, kuidas nad võitlevad antud probleemiga.

Kuid kas nad suudavad oma lubadusi täita?

Miki Mistrati jätkab oma missiooni, mida ta alustas filmiga Kibe šokolaad, uurimaks kas šokolaaditööstus täidab oma lubadusi. Kuid juba alguses selgub, et kerge see ei ole, sest Elevandiluurannik ei lase tal riiki siseneda, kuni tal ei ole mõnelt suurelt šokolaadifirmalt kutset ...

Elektripirni vandenõu

Mõned asjad maailmas on nii uskumatud, et lihtsam on neid mitte uskuda! Kui vanasti võis osta külmkapi, kohvimasina või televiisori kogu eluks, siis tänapäeval tehtud asjad ongi mõeldud kestma vaid lühikest aega. Selle sümboliks, ent mitte ainsaks, on vanamoodne lambipirn, mille õrn hõõgniit kuumusega puruneb. Selgub, et tegu on tootjate vandenõuga tarbijate vastu? Kõik selleks, et maailm rohkem tarbiks!
 

Muutuste lugu

Kuidas põhjustada muutust? Kuidas teha maailma üheskoos paremaks paigaks? Annie Leonardi tekstil põhinev animeeritud jutustus suurtest ühiskondlikest muutustest ning julgetest inimestest, kelle abiga need toimusid. Mõnus ja entusiastlik film, mis kutsub üles maailma parandama.

Asjade lugu

Kas sa pole kunagi mõelnud sellele, et kust tulevad kõik need asjad, mida me ostame ja kuhu nad lähevad, kui me oleme nad ära visanud? Annie Leonardi tekstil põhinev animeeritud jutustus räägib sellest, kuidas meie tarbimisharjumused mõjutavad maailma, kus elame ning vastupidi. Räägitakse kõigest alates maavarade ammutamisest kuni toksiliste ühenditeni meie tarbeesemetes. Lõbus ja hariv film,mis sobib vaatamiseks nii nõudlikumale vaatajale kui ka sissejuhatuseks tarbimistemaatikasse.

Töömehe surm

HETKEL EI SAA ANTUD FILMI LAENUTADA! VABANDAME!

Kas raske füüsiline töö on kadumas või muutub vaid nähtamatuks? Kust leiame seda veel 21. sajandil? Film jälgib ebaseaduslike kaevanduste töötajaid Ukrainas, väävlitöölisi Indoneesias, tapamaja-töötajaid Nigeerias, õlitankeri kokkupanijaid Pakistanis ja terasetöölisi Hiinas.

Lisainfo:
http://en.wikipedia.org/wiki/Workingman's_Death

Veri mobiilis

Me armastame oma mobiiltelefone ja nende erinevate mudelite valik pole kunagi suurem olnud, kuid nende tootmisel on ka sünge, verine külg. Suurem osa mineraale, mida nende tootmiseks kasutatakse, on pärit Kongo DV kaevandustest ja nende ostmisega rahastab läänemaailm relvavõitlust, mida peetakse kõige verisemaks konfliktiks pärast Teist maailmasõda. Ning näib, et kodusõda kestab seni, kuni relvarühmitused suudavad mineraalide müügist saadud tuludega võitlust jätkata ehk kuni me tahame helistada ja keegi ei soovi vastutada.

Ökoloogiline jalajälg

Mathis Wackernageli poolt jutustatud film tutvustab vaatajale poole tunniga ökoloogilise jalajälje terminit, andes seega ülevaate meie tänapäeva globaalsest olukorrast. Wackernagel toob filmis ka näiteid sellest, kuidas „ökoloogilist jalajälge“ kasutatakse valitsuste, kogukondade ja ettevõtete töös eesmärgiga parandada nende ökoloogilist käitumist. Filmi rikastavad visuaalsed illustratsioonid ja originaalne muusika.

Lisainfot:
http://www.footprintnetwork.org

Must kuld

Rahvusvahelised kohvikorporatsioonid domineerivad kaubandusharu, mille maht ulatub igal aastal 80 miljardi dollarini, tehes kohvist nafta järel maailma väärtuslikeima kaubaartikli. Ehkki me maksame oma igapäevase kohvitassi eest üsna kõrget hinda, jõuab tegeliku kohvikasvatajani sellest kaduvväike osa. Mitte kusagil mujal pole paradoks selgemini hoomatavam kui kohvi sünnimaal Etioopias. Tadesse Meskela on ettevõtja, kes püüab päästa 74 tuhandet kohalikku kohvikasvatajat laostumisest.

Lehed

Telli voog RSS - Tarbimine