Eesti

Tummfilm kurdist tüdrukust

Film jälgib seitsmeaastast kurti lastekodulast Ragnet eluperioodil, mil teda ümbritsevad inimesed peavad langetama tema kohta ja tema eest väga olulisi otsuseid. Kas paigaldada tüdrukule sisekõrva implanaat või mitte? Mida see kaasa toob - kas Ragnest saab kuulja või jääb ta kurtide viipekeelse kogukonna liikmeks, kuhu ta just on hakanud sulanduma. Mis on õige, mis on hea? Operatsioon toimus Tartu Ülikooli Kõrvakliinikus 2004. aasta 15. septembril.

Tööl ja kodus ehk sooline võrdõiguslikkus Eestis

Kolmes lühifilmis uuritakse soolise võrdõiguslikkuse olukorda Eesti ühiskonnas. Keskendutakse kolmele teemale: sugu ja stereotüübid, sugu ja palk ning sugu ja töö- ja pereelu. Sõna saavad inimesed, kelle elukutsevalikud pole ühiskonnas kehtivate stereotüüpide kohaselt kõige tavapärasemad: lasteaiaõpetaja Aigar ja bussijuht Age.

Lisainfo:
http://www.tootukassa.ee/index.php?id=14774

Sülem

Soome-ugri keeli kõneleb kokku üle 20. miljoni inimese, nende hulka kuuluvad ka marid. Marid jagunevad kolme etnilisse rühma - idamarid, niidumarid ja mäemarid. Umbes pooled marid elavad väljaspool Marimaad, nende hulgas ka kõik idamarid. Kõige arvukam idamaride kogukond elab Baškoerostani põhjaaladel Belaja jõe ääres. Esimesed teated maridest on pärit meie ajaarvamise esimesest aastatuhandest. Neoliitikumi ajastul elasid soome-ugri rahvaste esivanemad Ida-Euroopas ja Uuralis, laialdasel territooriumil Balti merest kuni Lääne-Siberini.

Töömehe surm

HETKEL EI SAA ANTUD FILMI LAENUTADA! VABANDAME!

Kas raske füüsiline töö on kadumas või muutub vaid nähtamatuks? Kust leiame seda veel 21. sajandil? Film jälgib ebaseaduslike kaevanduste töötajaid Ukrainas, väävlitöölisi Indoneesias, tapamaja-töötajaid Nigeerias, õlitankeri kokkupanijaid Pakistanis ja terasetöölisi Hiinas.

Lisainfo:
http://en.wikipedia.org/wiki/Workingman's_Death

Saades Bangladeshlaseks

Bangladeshi slummides elab ülimas vaesuses umbes 160 000 bihaari etnilise grupi esindajat. Nad ei ole ametlikult mitte ühegi riigi kodanikud, kuna nende saatuse küsimust ei suudetud pärast 1971. aasta Bangladeshi iseseisvumist lahendada. Aastal 2008, pärast kahe aastast militaarset võimu, on Bangladeshis toimumas uued, demokraatliku valitsuse valimised. Need valimised annavad uut lootust riigis elavatele bihaaridele, kellel on esmakordselt õigus hääletamisel osaleda.

Umoja, küla, kuhu mehi ei lubata

1970–2003 aastail väitis Põhja-Keenias umbes 1600 naist, et neid on vägistanud Briti sõdurid. Abikaasad tundsid, et nende au on riivatud ning jätsid pärast peksmist oma naised maha. Osa naisi kogunes ja rajas Umoja – küla, mis on meestele keelatud. Kadedad mehed ründavad Umoja küla tihti ning tekitavad küla rajajale Rebeccale palju probleeme.

Rwanda õied

Rwanda õied tähendab korraga nii keerulist ajaloolist pagasit kui ka lootust paremaks tulevikuks. Film seletab Aafrika hõimude vahelist veriste konfliktide tagamaid. Samuti räägitakse hariduse rollist konfliktide ärahoidmisel.

Vaata lisainfot:
http://www.floresderuanda.com/flowers-of-rwanda.html

Vaesuse lõpp

Vaesus ei ole juhus. See algas sõjaliste vallutuste, orjastamise ning koloniseerimisega, mis olid eelduseks vallutatud maa kasutamiseks ning maavarade ammutamiseks. Samuti ka sundtööjõu kasutamine polnud koloniseerijatele ning vallutajatele võõraks nähtuseks. Tänaseks on globaalne vaesus jõudmas uutele karmidele tasanditele, sest vaesed riigid vaevlavad ebaõiglaselt kõrgete laenude käes. Samuti ka rikaste riikide kaubanduse- ning maksupoliitikad pärsivad vaeste riikide arengut. Teisisõnu elavad rikkad riigid vaeste riikide arvelt.

Valge terror

Viimastel aastatel on Läänes kasvanud paremusäärmusliku liikumise populaarsus. Üleilmastumine ja uued tehnoloogiad annavad neonatsidele uued põhjused ja kanalid oma ideede kasvatammiseks ja levitamiseks. Film vaatleb ja analüüsib kriitiliselt viha ja rassismi külvavaid ekstremistlikke grupeeringuid Rootsis, Ameerikas ja Venemaal. Nende võrgustike sõnumiteks on sõda ning kultuuriline eraldatus, mida nad ise peavad puhtuseks.

Roosad sarid

Kim Longinotto film “Roosad sarid” viib meid tolmusesse, värvidest ja vaesusest ülekoormatud India osariiki Uttar Pradesh, näidates autentset elu Indias ja mis peamine, seda läbi naiste silmade. Filmi peategelaseks on Sampat Pal Devi, sõnakas ja karismaatiline india naine, kes võitleb sealsete naiste õiguste eest, olles Gulabi Gang (Roosa jõuk) nime kandva liikumise liider. Sampat on sõjakas karakter, kes ehk on oma elus rohkem lahinguid kaotanud kui võitnud, kuid sellest hoolimata ei anna ta alla. Filmi keskmes on noored tüdrukud, keda Indias sageli juba 12 aastaselt abielluma sunnitakse.

Lehed

Telli voog RSS - Eesti